KÜSIMUSED JA VASTUSED

Hernekasvatus

Hernes on vähenõudlik. Mina külvan esimesel võimalusel, tavaliselt aprilli keskel, nii kui maa vähegi kannab. 5 sm vahega, kahes reas, reavahe 15-20 sm. Hernes talub külma kuni -5. Liigne kuivus ja liigne niiskus on hukutavad. Mina kasvatan oma vanaema kõrget ja magusat hernest ja siiamaani olen alati saaki saanud. Maa on savine. Lõuna-Eesti.
Hernest tasub mullata kuni õitsema minekuni, edasi ei tasu juuri enam liigutada. Üle väetada ei tohi ja tasub viljavaheldust rakendada, vähemalt nelja aastase vahega kasvatada erinevatesse sugukondadesse kuuluvaid taimi.

Aedoad ja lilload - nende kasvatamine ja omavaheline ristumine

Kas aeduba (keppuba) ’Tulekeel’ ning lilluba ’Scarlet’ kasvavad meie tingimustest kenasti avamaal? Kas erinevat sorti ube võib kasvatada lähestikku (omavaheline risttolmlemine)?

Mehhiko füüsal

Kuna ma siiani pole väga põhjalikult süvenenud füüsali sortide või liikide teemasse ja arvasin, et kõiki saab ka Eestis edukalt kasvatada, siis täna jäi mul ühe seemnepaki peal silma kiri, et mehhiko füüsaleid toorelt süüa ei saa ja et need sobivad ainult kompotiks või konserveerimiseks. Kuna ma olin tellinud Vanaema aiast omalegi just mehhiko füüsalid, mis pidid olema väga saagikad, siis nüüd ma uuringi.

Et kas need kõlbavad ikka toorelt ka süüa või peabki neid tarbimiseks kuskil järelvalmida laskma? Ise eeldan, et ilmselt võib mehhiko füüsaleid ka mitut sorti olla ja kuna teil endal juba aastatepikkused kogemused, siis olete kõige õigem inimene vastama.

Teine küsimus puudutab neid füüsalist tehtud hoidiseid? Kuidas neid oleks hoidistesse kõige paremini kasutada?

Mehhiko füüsal ehk tomatillo (Physalis philadelphica) kõlbab süüa nii värskelt kui ka hoidistes. Viljad on hapuka maitsega umbes nagu tikri, tomati ja õuna ristsugutis :). Värskelt söömine on maitse asi – mõnele meeldib, mõnele mitte. Üldiselt kasutatakse soolaste hoidiste nt letšode ja Mehhikos salsa verde valmistamiseks. Olen ka hapendanud. Retsepte leiab internetist kuhjade kaupa.

Mina kasvatan ainult õues ja põllul nagu kartulit vaos. Väga saagikas, valmivad augusti keskpaigast alates. Säilivus super, kuni märtsini. On mitmeid erinevaid sorte, erinevad sordid risttolmlevad väga kergelt.

Muskaatkõrvits ’Tromboncino’

Küsin igaks juhuks Sinu kui pärandtaimede eksperdi käest, äkki on Sul salavarusid sellisest Itaalia suvikõrvitsa pärandsordist nagu Tromboncino? Sattusin ühest Londoni kokandussaatest nägema. Tundus jube põnev ja maitsev.

Muskaatkõrvitsat 'Tromboncino' mul pole. Muskaatkõrvitsad kasvavad meil suht kehvasti, aga kui kuskilt seemneid saad, siis kasvata kõige päikselisemal ja soojemas kohas.

Külv

Tellisin teilt hulga seemneid. Kas nendest seemnetest võin kevadel kohe põllule külvata või on parem midagi ette kasvatada?

Nendest seemnetest olen ette kasvatanud enam-vähem kõiki va köömneid, rukkilille, tilli ja herneid.

Sidrunbasiilik, kaneelbasiilik, mahorkatubakas – oleks mõistlik ette kasvatada.

Aniisi-hiidiisop, harilik iisop, sidrunmeliss, leeskputk, petersell, pune, siilkübar – neid võib nii ette kasvatada kui ka koha peale külvata. Oleneb, kui hoolas külvide hooldaja oled, võid proovida ka talikülvi.

Kartul

Kas mõni Vanaema aia kartuli pärandsort kasvaks ka Kesk-Eesti (Viljandi) savipõhjasel maal?

Kartul üldse ei armastagi kõva savist maad. Aga kui pole paremat kusagilt võtta, siis saab oma aia mulda alati kohevamaks ja kartulile sobivamaks muuta. Lisades komposti, puulehti, muruniidet ja kõike muud aiakraami, mis üle jääb. Samuti võib kartulipeenrad multšida. Milline sort sinu aias kõige paremini kasvab, selle pead juba ise järgi proovima. Pärandsortidega on selline lugu, et üks aasta on üks sort parem, teine aasta teine sort - oleneb ilmast.

Talisibul

Talisibul – kas seemnena ja saab külvata kevadel?

Talisibul on oma nime saanud selle järgi, et on võimeline Eesti oludes talvituma. Harilik sibul üldjuhul ei talvitu. Talisibulat kasvatatakse ajatamiseeks ehk siis varajase rohelise sibula saamiseks. Alla sibulaid ei kasva. Süüakse, kas ainult rohelisi lehti või kogu taim lehed koos ebasibulatega. Külvata võib igal ajal - kevadel, suvel, sügisel, siis kui maa pole külmunud. Külvatakse nn „mustast” seemnest, taimedena saab naabri käest või Vanaema aiast.

Millal panna maha Saaremaa roosa pesasibul?

Saaremaa roosa pesasibul pannakse maha kevadel samal ajal kui teisigi sibulaid.

Tšillid

Olen proovinud just seemnest kasvatada, aga taim ei suuda viljakeha moodustada. Kuidas te Eesti tingimustes seemnest tšillisid võlute?

Tšillide kasvatamisel on oluline valida meie kliimasse sobiv sort. Võimalikult varajane ja lühikese kasvuajaga sort ja külvata hiljemalt märtsi keskel. Kasvatamisel tuleb arvestada, et tšillid armastavad soojust ja huumusrikast viljakat mulda. Olen kogenud ka seda, et viljad ei suuda valmida. See juhtub tavaliselt jahedamatel ja väheste päikseliste päevadega suvedel.

Kuum kasvuhoone ja tšillid

Mul on 2 kasvuhoonet, üks aias ja klassikaline, aga teine kõrvalhoone ülemisel korrusel, seal hakkab kevadel varakult päike kütma, aga kahjuks tõusevad suvel päikselisel päeval temperatuurid müstilistesse kõrgustesse (nt +42), õhk liigub hästi, aga kuum on ikka. Baklažaan on ka alati mühinal kasvanud, aga viljad jäävad väikeseks. Tomatitel on seal ilmselgelt liiga palav, ka osadel tšillidel, aga ehk oskad soovitada mingeid eriti kuumalembeseid tšillisid?

Tomatitel on seal tõesti palav. Soojalembelised on kõik kariibi tšillid (Capsicum chinense) - need kanged habanerod. Lisaks on soojalembelisemad ka maritšillid (C. baccatum) ja kibetšillid (C.frutescens).

Baklažaan armastab väga sooja, aga ka niiskust, muidu jäävad viljad väikseks ja muutuvad kibedaks.

Paprika

Kui veebruari lõpus paprikat külvata,kas seemet peaks leotama,või pigem mitte?

Mina ei leota ühtegi seemet. Paprikad-tšillid külvan niiskesse mulda, külvikasti katan toidukilega ja tõstan hästi sooja kohta. Minul on truubi kõrval riiul selleks tehtud. Sooja 25-30 pluss. Taimed tärkavad 3-5 päevaga. Peale seda tõstan akna juurde valgesse ja jahedamasse kohta, veebruaris peab kindlasti olema lisavalgus. Mina kasutan lisavalgust ka märtsis külvates’ ja ennem ma ei külvagi.

Manzano tšilli

Kas Manzano CD MX tšilli seemne idanevus on kuidagi teistsugune. Ta seeme on küll väga erinev. Nimelt mul ei idanenud üksi kuuest mulda pandud seemnest. Samal ajal samas karbis kõik teised seemned idanesid. Minu tšillikasvatus kogemus on ainult mõned aastad ja seepärast küsin, et äkki proovin ülejäänud seemned kuidagi teisiti külvata.

Ega mul head ja ühest vastust polegi. Siiani on mul enda võetud Manzano tšillid (Capsicum pubescens) tärganud ilma erilise hooleta. Idanevus pole küll nõnda kiire ja hea, kui teistel tšillidel, aga päris ilma taimedeta pole ma küll jäänud. Ette on tulnud juhtumeid, et osad tellitud-saadud seemned polegi üldse tärganud, vajavad tärkamiseks sooja ja pikemat aega kindlasti, aga üle kuu aja see küll ei tohiks võtta. Leotamisega olen ma pigem põrunud, kui head tulemust saavutanud. Külva viimased ka maha ja kui ikka miskit ei peaks tärkama, siis anna teada, saad Vanaema aiast taime.

Tomat

Küsimus tomatite kohta. Kui mitu erinevat sorti võib koos kasvuhoones kasvatada, et ise seemneid saaks võtta?

Tomatid on isetolmlevad, see tähendab, et võib kõiki sorte julgelt koos kasvatada. Seemnete saamiseks on soovitus kasvatada vähemalt 2 sama sordi taime. Juhul kui sordi õitel ulatub emakakael tolmukatest kõrgemale, võib esineda putukate abil ka risttolmlemist. Minu 40 aastase aianduselu juures pole seda veel kordagi ette tulnud.

Aknalauatomatid

Mul on soov tomateid tubaseses tingimuses kasvatada. Väljas kasvatamise võimalus mul puudub. Olen selles vallas täiesti algaja, aga soov on suur.

Kas need sordid sobivad aknalaual kasvatamiseks?

Kas on võimalus tomatiseemneid veel tellida või on hooaeg juba läbi ja jäin hiljaks?

Minul aknalaual kasvatamise kogemus puudub. Arvatavasti saab kõiki sorte kasvatada, kui soov suur ja tingimused head. Kindlasti on vaja neid õitsemise ajal raputada või õisi pintseldada, siis viljastuvad paremini. Valitud sordid on keskmise kasvuga, neid peab kindlasti pügama.

Lätiõue ja Mariina siberitomat on madalad ja kompaktsed, algajale lihtsamad. Kindlasti on lihtsam kasvatada ja saaki saada kirsstomatitel ja teistelt väiksemate viljadega tomatitelt.

Jäi veel vastamata külvamisaja kohta.

Ma ise külvan osad tomatid täna ja need mis õue lähevad võib külvata kuni aprilli keskpaigani. Toas saab kasvatada pikemalt, kui anda sügisel lisavalgust, niiet pole hiljaks jäänud.

Hernes

Aga üks küsimus ka. Nimelt olen juba mitu viimast aastat hädas olnud sellega, et herneseemned ei tõuse või ei idane. Olen proovinud külvata nii leotatult kui kuivalt.
Kohe peale külvamist panen peenrale peale kasvuhoone materjalist plaadid, et varesed ja harakad ligi ei pääseks. Eelmisel aastal vahetasin peenramaal kohta, aga ikka umbes 50 seemnest tõusis 10 tk. Külvasin jälle uued ja uued, aga ei midagi.
Sortidest meeldivad Aamissepp, Telefon või mis parajasti saada.
Võib-olla keegi mulla sees sööb herned ära, sest kui uusi maha panen, siis eelmisi mullas pole. Vesirottide käike küll läheduses ei ole ja muu aedvili kasvab normaalselt. Nii et sel aastal juba kardan teie uhkeid vanaema herneid maha panna.
Kas Teil on mingi nõuanne või kavalus, et hernekasvatus õnnestuks?

Eks mõni hiir need nahka paneb. On olnud mul ka probleeme hiirtega, siis ongi vaid üksikud üles tulnud ja sama koha peale ei tasu mitu aastat külvata. Kui ikka on väga suur herneisu, siis soovitan taimed ette kasvatada. Paar kolm tükki potti või nagu lillherneid ja siis, kui on piisavalt suured, saad kasvukohale istutada. Ma olen kevadel ikka hernevõrseid endale kasvatanud ja mõnikord jäävad osad söömata, siis istutan need ka maha. Herne võib natuke sügavamale istutada ja taimed armastavad kuni õitsema minemiseni muldamist.

Till

Eriti ootan tilli seemneid. Olen aastaid loobunud tilli kasvatamisest, kuna pärast kolimist ei ole enam uues aias kasvatamiseks head tilliseemet leidnud. Ostetud till ka on praktiliselt lõhnatu. Vanas koduaias oli väga aromaatne till. Huvitav, mis sordid need küll on, ei lõhna ega maitset?

Enamus uued tillisordid, mis poes müügil on põõsastillid, need on aretatud rohkem lehti kasvatama ja ongi vähem aromaatsed. Vanemad sordid lähevad üsna ruttu õitsema ja lehtede saamiseks peab korduvalt külvama. Soovitavalt kevadel ja sügisel.